#21 Teooria töörikka nädalavahetuse nurjumisest

Ma mõtlen, et elu on tegelikult üsna lihtne. Kui kooli lõpuni on jäänud veel kaks nädalat ning kohe algav nädal on kõige arvestusterikkam, siis teoreetiliselt oleks kasulik terve nädalavahetus tööd teha, et esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäeva ja neljapäeva õhtu lihtsam oleks. Nii. Nüüd aga ei saanud ei reede ega laupäeva õhtu ega pühapäeva päeva eriti millegagi hakkama. Sai hoopis puhata, süüa teha ja söök ära süüa, puhata, piibutada, Arturi ja Inksi ja Lauraga arutada USAs kohe algavast naftadefitsiidist ja muid argielu toiminguid teha. Siit järeldan ma, et kui inimhingel ja alateadvusel on tõeliselt millegi järgi tahe, siis täpselt nii ka juhtub, olenemata inimese teadlikust käitumisest ning ma usun, et sellise käitumisviisi puhul ei tohiks laskuda lootuseminevikku ehk järelsolvumisse, sest füüsilis-psüühiliskeha sai teadmatult end välja elatud. Ehk siis ei saa töörikka nädalavahetuse nurjumise tõttu end halvasti tunda, kui meie alateadvus hoopis end hästi tundis (kuigi mida me teadlikult ei taju). Vajalike ülesannete täitmine muutub alles täielikult rahuldavaks hetkel, mil alateadvus ning teadvus saavutavad samatasemelise naudingute välja. Täpselt nagu Jaanipäeval, kui minu isiklikult kontrollitav teadvus, sh ka eelteadvus ning ka alateadvus kui lapselik tung-soov ütlevad mulle kõik üheskoos:"Mmm, veel üks pilku..." Tahaks juba chillida.

Nende pikkade tööõhtute mälestuseks ka foto eelmisest suvest, kui mu toakaaslane sai teada, et ta on üks õnnelik Green-Cardi lotovõitja EKA arhitektuuritudengiks. Siis ta veel ei teadnud, et ta praegu on alles neljanda küsimuse juures homseks üldkunstiajaloo eksami õppimisel.

Ja viimase kuid mitte piimasena missana mõjuvat Toyota soundtracki!