#68 suvel käisime Euroopas

Päriselt ka! See on ikka veel kestev, karta on, et lõputu seiklus. Ja meie kõik koos elame seda nii kaua läbi, sest kes ei tahaks veel ja veel vaadata neid võrratuid pilte minust ja Rolandist! Igatahes meie tahame, nii et käes oli 9. juuni 2010. aasta suvi ja meie läksime õigete lääneeurooplastena (ja jaapanlastena) kaunil suvepäeval mägedesse matkama. Sest ega lääne-eurooplased ei ole rumalad, nad saavad aru, et seal mägedes on ilus, ja Rol polnud veel (suvel) kunagi varem käinud ka. Sihikuks THE TOP OF EUROPE ehk Jungfrau Joch ehk Euroopa kõrgeim raudteeühendusega tipp. Minu jalad olid mind sinna juba viinud koos Mari-Liisiga ühel väga, ma ütlen VÄGA, legendaarsel päeval (aww juba 4 aastat tagasi, kallis vanur). Aitäh, Mari-Liis.
No põhimõtteliselt oli see maailmailus päev (9.06.2010 ma mõtlen), Jungfrau Joch oli pilvedes, nii et sõitsime rongiga sinna läheduses olevasse jaama (Kleine Scheidegg 2100 peal umbes) ja hakkasime alla jalutama. Interlakeni coopist ostsime shoggigipfelit ja coopi apelsinimahla ja tahaks nutta samal ajal kui ma räägin, mida kõike me sealt ära ei ostnud. Ja Interlaken-Ostis paistis päike ja mägedes paistis päike ja päriselt ka, minge mägedesse suvepäeval ja te lihstalt surete maha.
Ma just kuulasin raadiost (vist) veidi aega tagasi mingit arutelu sõna "ülev" kohta (või oli sees siis mõni teine sarnane sõna..) ja seal defineeriti seda väga hästi. Et nagu...kui miski on ilusast enam, et midagi vaadates või kuskil olles sõna "ilus" kuidagi ei sobi, et tunne on palju...advance'im. Ja näiteks toodigi mägedes olemine. Nii et ma sain kinnitust, et see pole ainult minu haigus, vaid inimkonna haigus. Ma soovitan teil rongiga suvel mägedesse sõita. Ja te minestate ära. Päriselt ka.

PS. Pärast kujutage ette, kuidas te elate sellise monster-mäe varjus. Suht good -bye individualism ja ateism, welcome loodusjõud ja palvetamine.