Anu Kalmu tööd olid nüüd pärast Milaanot eriti toredad vaadata. Selline mõnus sentimental mapping, mis jagab pigem tundeid kui mingit üheti mõistetavat infot. Võiks nüüd uuesti kooliga vaatlema minna kuskile, suhtuks (veel) palju loovamalt. Ja Rol on nüüd laua all karahvini täisvalamist ka harjutanud, et ehk poleks enam nii piinlik restoranides ka haha. No igatahes jah, pärast iga reisi on selline tunne, et oi kus nüüd teen alles albumi (sest nagu karta oli, oleme me perekond "kogume reisilt kõik asjad taskutesse, et hiljem neid sinna albumisse panna"). Siiani on tekkinud üks album ja seal neid kogutud asju pole. Nii lame. 
Onu, kellele meeldis rula-, gräfiti- ja üldse SUBkultuur juba siis, kui see alles megamittekommerts oli.
Natuke nagu kehakunst ja natuke nagu graafika ja tegelt vist palju mõlemat. Mõnuš.
Ohoo. Mu meelest hästi lahe asi. Viktoriaanlikul ajastul, kui eksisteeris palju maailmanormaalseid asju, oli ka üks maailmanormaalne kaardimäng, mis pidi briti lapsi arendama. Kaardipakk koosnes 11 perest ja kokku pidi koguma ja vahetama õnnelikke peresid (wikipedia). Ja kõik võivad nüüd arvata, millised need peremudelid olid. Kuna mingil põhjusel olid tookord sealt mängust välja jäetud samasooliste kooselud, lapsendamised, erinevad rassid, siis nüüd tegi kunstnik Reetta Hiltunen märksa tänapäevasema versiooni ja lisas ka selliseid peresid. Nii et kõik mängima.
Ja siis teine hästi lahe asi: postikunst. Kunstiüliõpilased igast kunstiülikoolidest igasugu riikidest saatsid üksteisele kaarte ja siis täiendasid üksteise kaarte. ja teemaks oli muidugi "Armastuse, mitte raha pärast".
Ja nüüd tööd, mis on lihtsalt ebamugavad vaadata. Ma usun, et Inksile meeldiks ka. Või no...ebamugavalt neid vaadata ha. Ühesõnaga googlemapsist võetud aerofotod megakirikutest kus mujal kui USAs. Ma ausalt ka ei kujuta ette, kuidas need inimesed kõigi nende parklate, spordikomplekside ja kummalise arhitektuuri vahelt Jeesuse üles leiavad. Muidugi lisa magus pala on veel see, et mõnelt aerofotolt saab imetleda USA suburbide imelist mustrit.
Kui te tahate teada, siis meil siin Toompeal (oleme kaks nädalat saksad), elab nüüd ämblik nimega Kaido (me võtame nimede panemisel mu kursakaaslaste isade nimesid läbi ja Rol ütles, et Urut on ämblikule liiga kuri nimi:(Me pidime mõne õrna nime panema, et me vähem kardaks ). Ja Kaido on nii suur, et vahepeal läheb Lontuga sassi ja see peaaegu ei ole liialdus. Ja see on muideks saladus, kuidas Kaido Rolile mõjub.
No comments:
Post a Comment