#105 Kommunismist ja selle mälestamisest

Viimati lõppenud Kultuuriministeeriumi ja Arhitektuuri Liidu koostöös lõppenud „Kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandi konkursi" võib vist pidada tulemusrikkaks, vähemalt esimese tagasiside kaudu žüriilt ja võib ka ise veenduda kuni 4. detsembrini Arhitektuurimuuseumis. Töid riputati soolalao III korrusele 66 tükki, kuigi veel mõned minutid enne võistlustööde esitamiste tähtaja lõppu 11. novembril oli esitatud 69 tööd - loomulik kadu teeb oma töö, ju siis ei vastanud nõuetele. Ühe tööna rippus ka meie üks idee, saime veel lille ja eripreemia R.Langu autogrammiga, olemas!

Ideid oodati igalt ühelt kellel oli midagi öelda kommunismi kohta: kohaspetsiifiliselt, kandvate ideedega, mõjuvate vormidega, rahaliste piiranguteta ajuloputustega. Huvitaval kombel tegeles üksteist tööd A.Murdmaa Maarjamäe Memoriaali jätkuga. Pisut käis see tulemus meile vastukarva, tegemist on juba nii jõulise maastikulise objektiga mille juurdepookimine uue memoriaaliga vähendaks nii olemasoleva iseloomu ja tekitaks justkui mõne memoriaalide ahelreaktsiooni. Muidugi peaks seda kompleksi parandama, korrastama, muutma rohkem kutsuvaks nt lihtsate valguslahendustega, kuna minu meelest on see väga kaunis maastikuline paik/arhitektoon, aga kas just uue memoriaali lisamisega. Vaadake üle premeeritud, eripremeeritud ja võidutööd Kultuuriministeeriumi lehelt ja nt Postimehest.

Meie eripreemia saanud "Otsuste Rand" pani kokku kaks ideed memoriaali olemusest ja kohaspetsiifilisusest. Kui mõelda memoriaalide/monumentide peale, on neist tihti saanud kontsentreeritud objektid, mille ees pildile poseerida või kus saab meedia välkumisel poliitik linti läbi lõigata. Tehtud pildid jäävad arvutis kaustasügavustesse, paremal juhul pildialbumisse riiulil, aga millest pildi taust rääkis jääb teadmata. Kui ajaloo üle ei mõtelda, ei teki ka isiklikku seisukohta, unustatakse isegi enda mälestused, millest ajalugu ju tegelikult suuresti koosneb. Kommunismi puhul oleks see vast rängeim viga, unustada tehtud terror. Üha lõbusamalt ja enam kuuleb "vanast heast nõuka ajast" millest isegi telesaateid nüüd vorbitakse, ajaloost päriselt loetakse aga viimati alles gümnaasiumi õpikutest. Otsuste Rand ei ole kontsentreeritud monument, vaid paneb kokku aega võtva jalutuskäigu mälestamiseks, mõtlemiseks ühe huvitava asukohaga Eesti ajaloos. Parema kvaliteediga panen varsti üles, kui alla laadida pildid loeb sissezuumides ka praegu välja.

1,2_A1 planšetid / 3_egon uurib soolalaos

1.
















2.
















3.

3 comments:

Ann Mirjam Vaikla said...

käisin ka soolalaos uudistamas - väga spets ! (pluss teil oli kõige ilusam blanšettide kujundus:)).

Laura said...

tänks!

Mari-Liis said...

uuendage ka nüüd ometi

Post a Comment