Showing posts with label kunst. Show all posts
Showing posts with label kunst. Show all posts

#112 NL NO3: Udu

See udu on hästi ilus. Olen avastanud siin riigis päris tugeva tõmbe kõiksuguste looduslike nähtuste peale. Salaja korjan mõnikord puulehti. Ja sügis kestab siin hästi kaua, ilmselt jääbki kestma. Ikka on puud lehes ja värvilised, mõned aga sahisevad maas kui rattaga läbi neist sõita. Pikemat jututa on siin mõned pildid mu kooliteest, mida väljavalitud on sotsiaalmeedia galeriides juba ehk kohanud, kuid nüüd siis suurem pilk. Tegelikult alustan ühe uduse Amsterdami fotoga. Nimelt avastasin Breitneri siit Boijmansi kunstimuuseumist, kes hakkas kohe silma ühe väga ilusa maaliga, mis tuletas mulle meelde R.Uutmaa maale Pirita jõekäärust. Hiljem selgus, et G.H.Breitner on üks esimesi linnamaastike fotograafe ning üks tema tuntumaid fotosid on Amsterdamist, mis just sel hetkel kui ma selle internetist avastasin oli ka minu kõrval ühe raamatu esikaanel, mis räägib ühest boheemlaslikult hollandi tüübist, kes koguaeg lihtsalt jalutab metsades ja parkides ning istub mere ääres, mis meenutas kuidagi väga hoopis mind ennast. Kokkuvõttes jõudis kõiksuguseid info- ja ajalookilde samal ajal, sarnastel mõtetel korraga minuni kui üks suur kokkupandud puzzle, millest mõtlesin siis sellise blogipostituse veel omakorda teha. Taustaks kuulake aga Jono McCleeryt kelle pühendusega albumi ma eelmine pühapäev tema konsertilt sain.




















#105 Kommunismist ja selle mälestamisest

Viimati lõppenud Kultuuriministeeriumi ja Arhitektuuri Liidu koostöös lõppenud „Kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandi konkursi" võib vist pidada tulemusrikkaks, vähemalt esimese tagasiside kaudu žüriilt ja võib ka ise veenduda kuni 4. detsembrini Arhitektuurimuuseumis. Töid riputati soolalao III korrusele 66 tükki, kuigi veel mõned minutid enne võistlustööde esitamiste tähtaja lõppu 11. novembril oli esitatud 69 tööd - loomulik kadu teeb oma töö, ju siis ei vastanud nõuetele. Ühe tööna rippus ka meie üks idee, saime veel lille ja eripreemia R.Langu autogrammiga, olemas!

Ideid oodati igalt ühelt kellel oli midagi öelda kommunismi kohta: kohaspetsiifiliselt, kandvate ideedega, mõjuvate vormidega, rahaliste piiranguteta ajuloputustega. Huvitaval kombel tegeles üksteist tööd A.Murdmaa Maarjamäe Memoriaali jätkuga. Pisut käis see tulemus meile vastukarva, tegemist on juba nii jõulise maastikulise objektiga mille juurdepookimine uue memoriaaliga vähendaks nii olemasoleva iseloomu ja tekitaks justkui mõne memoriaalide ahelreaktsiooni. Muidugi peaks seda kompleksi parandama, korrastama, muutma rohkem kutsuvaks nt lihtsate valguslahendustega, kuna minu meelest on see väga kaunis maastikuline paik/arhitektoon, aga kas just uue memoriaali lisamisega. Vaadake üle premeeritud, eripremeeritud ja võidutööd Kultuuriministeeriumi lehelt ja nt Postimehest.

Meie eripreemia saanud "Otsuste Rand" pani kokku kaks ideed memoriaali olemusest ja kohaspetsiifilisusest. Kui mõelda memoriaalide/monumentide peale, on neist tihti saanud kontsentreeritud objektid, mille ees pildile poseerida või kus saab meedia välkumisel poliitik linti läbi lõigata. Tehtud pildid jäävad arvutis kaustasügavustesse, paremal juhul pildialbumisse riiulil, aga millest pildi taust rääkis jääb teadmata. Kui ajaloo üle ei mõtelda, ei teki ka isiklikku seisukohta, unustatakse isegi enda mälestused, millest ajalugu ju tegelikult suuresti koosneb. Kommunismi puhul oleks see vast rängeim viga, unustada tehtud terror. Üha lõbusamalt ja enam kuuleb "vanast heast nõuka ajast" millest isegi telesaateid nüüd vorbitakse, ajaloost päriselt loetakse aga viimati alles gümnaasiumi õpikutest. Otsuste Rand ei ole kontsentreeritud monument, vaid paneb kokku aega võtva jalutuskäigu mälestamiseks, mõtlemiseks ühe huvitava asukohaga Eesti ajaloos. Parema kvaliteediga panen varsti üles, kui alla laadida pildid loeb sissezuumides ka praegu välja.

1,2_A1 planšetid / 3_egon uurib soolalaos

1.
















2.
















3.

#102 maalilaagrit hinnati

Suvel toimus meil Muhumaal tore maali- ja joonistuslaager perekond Elkeni lahkel juhendamisel ja septembris toimus meil lahke hindamine ja siin on üht ja teist arhitektuuritudengite maalilisest vabanemisest. Eks me sel alal parajad diletandid ole, aga ikka päris armsad!

1. Selline oli meie maalilaager igal pärastlõunal / 2. ja selline oli see pärastlõuna, mil neid maale hinnati / 3. Mari (Rass) avastas endas uue kunstitungi / 4. Mathias (Väärsi) tegi mu meelest üldse laagri kõige tuusama maali / 5. Mihkel (Meriste) joonistas sellised natuke lollakad kängurud / 6. Gert (Guriev) vingus tükk aega ja siis tegi sellise laheda bensujaama / 7. Sellega oli ta saavutanud uue vabaduse ja tegi sellise eriti ägeda maali ka / 8. mina ja mu asjad, mis kunagi kindlasti leiavad täpsustust / 9. juhendaja Jaan Elken rahulolevalt hindeid panemas / 10. Johanna (Jõekalda) tegi nii / 11. Riin (Kersalu) maalis garderoobi ja mulle meeldis / 12. Kerstin (Kivila) ja ilusad värvid / 13. Mart (Ole) ja nii lihtne oleks kõik see geneetika kaela ajada, aga see oleks ilmselge enesepett. Mardi kõik maalid olid tuusad. Ebaõiglane maailm / 14. Sama jama / 15. Taavi (Lõoke) ja alati üllatav / 16. Taavi (Lõoke) ja endiselt üllatav ja vihane püromaanlus

*Aga eriti kahju on sellest, et Kaspari (Krassi), meie ainsa mitte-nii-diletantliku kunstniku töid mul kaameras polnudki.

1.












2.












3.












4.
















5.












6.












7.
















8.












9.












10.












11.












12.
















13.












14.
















15.
















16.

#97 hz&lux

Roli eelmise aasta linnavalitsuseprojekti soojendusülesanne 1. Uuris krunti ümbritsevat valgust ja helisid. (Ja kirjutas sellise seletuskirja nagu kõige hullem pugeja). Klikkige siis LOGOle, saate filmi ka vaadata, 2 minutit kestab.


Seletuskiri:

#95 Talvel läks meil ühel võistlusel hästi

Eelmisel aastal kuskil jõulude- ja jaanuarikanti võtsime koos ühest ideekonkursist osa. Narva linna on jõe äärde planeeritud tore promenaad, mida mööda saab juba praegu jalutada, aga nüüd on see planeeritud märksa kihvtimaks (PAIK arhitektid juhivad seal vägesid). Sellele toredale uuele promenaadile on määratud tulema paar terrassi ja üks nendest terrassidest kannab nime Rootsi terrass. Konkursil, millest me osa võtsime, otsiti lahendust Rootsi terrassil paiknema määratud skulptuurigrupile, mis ei peaks olema ainult vaatamiseks, vaid ka toredaks ajaviitekohaks lastele. Kuna Rootsi riik kinkis kunagi 20. sajandi alguses Narva linnale tähtsa lõvi kuju meenutamaks Põhjasõjaaegset võitu, mis saavutati üheskoos venelaste vastu, tahetigi Rootsi terrassile lõvidest koosnevat skulptuurigrupi. Meie tahtsime proovida, mis tunne on koos töötada, ja lahendasime asja nii nagu meile hea tundus. Žüriile tundus seekord ka nii kõige parem ja meile anti lausa I preemia ja auhind (ja suur mure). Kui väga hästi läheb, saavad lapsed õnnelikult kunagi meie lõvide otsas mängida.


Järgnevalt esitatud plansad ja ametlik seletus.




Lõviskulptuurid on linnapildis oluliste sümbolitena seisnud juba aegade algusest, viidates võimule, võidule, stabiilsusele ning jõule. Ka Narva lõvi seisab oma uhkel postamendil mälestamaks üht lahingut ning selles langenuid ning meenutamaks tugevaid sidemeid ning koostöövalmidust kahe riigi, Eesti ja Rootsi vahel. Inimestest kõrgemal seisev kahurikuulile toetuv tugev isalõvi on väärikas sümbol Euroopa Liidu piirilinnale, kuid kannab endas pigem konservatiivset kui progresseeruvat sõnumit. Peagi ülesehitatava uue promenaadiga annab Narva linn märku oma mängulisemast ja värskest poolest, seetõttu pretendeerivad ka Rootsi terrassi kuus lõvikuju pigem noorele energiale.

Skulptuurigrupi idee sündis taotlusest pakkuda lastele mitte ainult turnimisobjekte, vaid ka kujutlusvõimet arendavat keskkonda, kus igal lõvi poolt võetud asendil on jätkuvust, ning ükski poos pole pelgalt lõplik. Skulptuurigrupi esimene lõvi lamab tuttavlikus väärikas poosis, mis seostub vaatajale kindlasti klassikalise sümboliga lõvist, kes valvab ja kaitseb ning ei kavatse veel nii pea tõusta. Rootsi terrassi lõvi aga seljatab oma stabiilsusele rõhuva kuvandi ning tõuseb ja asub hüppele, tõestades nii oma dünaamilisust. Iga üksik skulptuur kuuesest kujudegrupist märgib ära ühe uue etapi Euroopa allee poole toimuvast hüppeprotsessist. Uus promenaad koos skulptuurigrupiga on märgiks Narva värskele kuvandile, olles samal ajal mõnusaks äraolemise paigaks linnaelanikele.

Kavandatud lõvid on vormitud raudbetoonist ning ümbritsetud kummikihiga, mis on aktiivsele kasutamisele, eriti laste poolt, sõbralikum. Värviks valitud matt must toob esile lõvide skulpturaalsema külje, jäädes teiste mänguväljaku atraktsioonide keskel rahulikult ühetooniliseks. Kuna põhiideeks on dünaamiliselt hüppav lõvi, on nad ka asetatud üksteise järel kaarjalt üle terve terassi, tuues enam esile skulptuuride omavahelisi sidemeid.



#92 HYBRIDIS näituse avamine

See näitus on nüüd oma punkti saanud. Avamisel oli palju rahvast, juurikad söödi kõik ära ja veini kulus üleootuste ohtrasti. Väikestviisi tegevuskunsti katsetasime ka avamisel ja näituse eesruumi matkisime pimiku. 6 ruutmeetrisuuruses näituseruumis sai aga meie tööhoo juurde käivaid helisid kuulata ja projitseeritud katsetusi vaadata. Järgmise näitusega on aga ka väga tõsised lood, sest järgmisel näitusel näeb meie arhitektuurse projekteerimise töid ja teiste omi ka. Nii et te olete kutsutud. Täpsustus toimub peagi. Arvestada tuleks saabuva kuuenda kuupäevaga. Osa pilte tegi Rol ja osa Laura.