#112 NL NO3: Udu
#105 Kommunismist ja selle mälestamisest
Ideid oodati igalt ühelt kellel oli midagi öelda kommunismi kohta: kohaspetsiifiliselt, kandvate ideedega, mõjuvate vormidega, rahaliste piiranguteta ajuloputustega. Huvitaval kombel tegeles üksteist tööd A.Murdmaa Maarjamäe Memoriaali jätkuga. Pisut käis see tulemus meile vastukarva, tegemist on juba nii jõulise maastikulise objektiga mille juurdepookimine uue memoriaaliga vähendaks nii olemasoleva iseloomu ja tekitaks justkui mõne memoriaalide ahelreaktsiooni. Muidugi peaks seda kompleksi parandama, korrastama, muutma rohkem kutsuvaks nt lihtsate valguslahendustega, kuna minu meelest on see väga kaunis maastikuline paik/arhitektoon, aga kas just uue memoriaali lisamisega. Vaadake üle premeeritud, eripremeeritud ja võidutööd Kultuuriministeeriumi lehelt ja nt Postimehest.
Meie eripreemia saanud "Otsuste Rand" pani kokku kaks ideed memoriaali olemusest ja kohaspetsiifilisusest. Kui mõelda memoriaalide/monumentide peale, on neist tihti saanud kontsentreeritud objektid, mille ees pildile poseerida või kus saab meedia välkumisel poliitik linti läbi lõigata. Tehtud pildid jäävad arvutis kaustasügavustesse, paremal juhul pildialbumisse riiulil, aga millest pildi taust rääkis jääb teadmata. Kui ajaloo üle ei mõtelda, ei teki ka isiklikku seisukohta, unustatakse isegi enda mälestused, millest ajalugu ju tegelikult suuresti koosneb. Kommunismi puhul oleks see vast rängeim viga, unustada tehtud terror. Üha lõbusamalt ja enam kuuleb "vanast heast nõuka ajast" millest isegi telesaateid nüüd vorbitakse, ajaloost päriselt loetakse aga viimati alles gümnaasiumi õpikutest. Otsuste Rand ei ole kontsentreeritud monument, vaid paneb kokku aega võtva jalutuskäigu mälestamiseks, mõtlemiseks ühe huvitava asukohaga Eesti ajaloos. Parema kvaliteediga panen varsti üles, kui alla laadida pildid loeb sissezuumides ka praegu välja.
1,2_A1 planšetid / 3_egon uurib soolalaos
1.

2.

3.
#102 maalilaagrit hinnati
1. Selline oli meie maalilaager igal pärastlõunal / 2. ja selline oli see pärastlõuna, mil neid maale hinnati / 3. Mari (Rass) avastas endas uue kunstitungi / 4. Mathias (Väärsi) tegi mu meelest üldse laagri kõige tuusama maali / 5. Mihkel (Meriste) joonistas sellised natuke lollakad kängurud / 6. Gert (Guriev) vingus tükk aega ja siis tegi sellise laheda bensujaama / 7. Sellega oli ta saavutanud uue vabaduse ja tegi sellise eriti ägeda maali ka / 8. mina ja mu asjad, mis kunagi kindlasti leiavad täpsustust / 9. juhendaja Jaan Elken rahulolevalt hindeid panemas / 10. Johanna (Jõekalda) tegi nii / 11. Riin (Kersalu) maalis garderoobi ja mulle meeldis / 12. Kerstin (Kivila) ja ilusad värvid / 13. Mart (Ole) ja nii lihtne oleks kõik see geneetika kaela ajada, aga see oleks ilmselge enesepett. Mardi kõik maalid olid tuusad. Ebaõiglane maailm / 14. Sama jama / 15. Taavi (Lõoke) ja alati üllatav / 16. Taavi (Lõoke) ja endiselt üllatav ja vihane püromaanlus
*Aga eriti kahju on sellest, et Kaspari (Krassi), meie ainsa mitte-nii-diletantliku kunstniku töid mul kaameras polnudki.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
#97 hz&lux

Seletuskiri:

#95 Talvel läks meil ühel võistlusel hästi
Järgnevalt esitatud plansad ja ametlik seletus.
Lõviskulptuurid on linnapildis oluliste sümbolitena seisnud juba aegade algusest, viidates võimule, võidule, stabiilsusele ning jõule. Ka Narva lõvi seisab oma uhkel postamendil mälestamaks üht lahingut ning selles langenuid ning meenutamaks tugevaid sidemeid ning koostöövalmidust kahe riigi, Eesti ja Rootsi vahel. Inimestest kõrgemal seisev kahurikuulile toetuv tugev isalõvi on väärikas sümbol Euroopa Liidu piirilinnale, kuid kannab endas pigem konservatiivset kui progresseeruvat sõnumit. Peagi ülesehitatava uue promenaadiga annab Narva linn märku oma mängulisemast ja värskest poolest, seetõttu pretendeerivad ka Rootsi terrassi kuus lõvikuju pigem noorele energiale.
Skulptuurigrupi idee sündis taotlusest pakkuda lastele mitte ainult turnimisobjekte, vaid ka kujutlusvõimet arendavat keskkonda, kus igal lõvi poolt võetud asendil on jätkuvust, ning ükski poos pole pelgalt lõplik. Skulptuurigrupi esimene lõvi lamab tuttavlikus väärikas poosis, mis seostub vaatajale kindlasti klassikalise sümboliga lõvist, kes valvab ja kaitseb ning ei kavatse veel nii pea tõusta. Rootsi terrassi lõvi aga seljatab oma stabiilsusele rõhuva kuvandi ning tõuseb ja asub hüppele, tõestades nii oma dünaamilisust. Iga üksik skulptuur kuuesest kujudegrupist märgib ära ühe uue etapi Euroopa allee poole toimuvast hüppeprotsessist. Uus promenaad koos skulptuurigrupiga on märgiks Narva värskele kuvandile, olles samal ajal mõnusaks äraolemise paigaks linnaelanikele.
Kavandatud lõvid on vormitud raudbetoonist ning ümbritsetud kummikihiga, mis on aktiivsele kasutamisele, eriti laste poolt, sõbralikum. Värviks valitud matt must toob esile lõvide skulpturaalsema külje, jäädes teiste mänguväljaku atraktsioonide keskel rahulikult ühetooniliseks. Kuna põhiideeks on dünaamiliselt hüppav lõvi, on nad ka asetatud üksteise järel kaarjalt üle terve terassi, tuues enam esile skulptuuride omavahelisi sidemeid.

