
Niisiis sõbrad. Tore on teiega vestelda, kuid järmised nädalad oleme kahjuks kadunud euroopa sügavatesse peidetud maailmasõdade saladustesse. Uurime lähemalt poola-saksa suhteid, relvi, ehituskunsti, neutraalmaid ning tundmatuid põlde. Tehniliste varustuste eest kandsid hoolt oskar jõgi ning meie vanemad. Just praegu väidab Laura, et "siia kotti ei mahu mitte midagi". Kuivõrd oleme enda esimesed paar ööpäeva planeerinud, ei oska rohkem väita mis edasi toimub. Loodetavasti enam-vähem sõjaplaani järgi ülevalpool skitseerituna. Igatahes tundub juttude järgi rongide tehniline areng pärast 1914ndat aastat tublisti paranenud, mida me ka kohe katsetama läheme.
Jaanipäevani kolleegid!
2 comments:
Kui me tagasi tuleme, siis me hakkame teiega rämedalt oma kunsti sheerima, päriselt ka
see on mul bookmarkitud ja ma käin seda kogu aeg vaatamas, nii et mulle tundub, et milku ei saa olema just väga kaugel
Post a Comment