R: PART KAKS, DUCK TWO, hahahahaaaahaaaaaahaaaaaaa!!!! Pärast Bauhausi küla jõudsime veel õhtu hilja Dresdenisse, vihma sadas nagu ube vardast ning esimene mulje jääb täiesti minu kanda, sest laura nägi enda suure kapuutsi alt teekonnal rongijaamast hostelisse vaid kõnniteekive. Igatahes kell 11 õhtu olime saabunud väga kihvti hostelisse nimega Lollis Homestay, soovitame soojalt. Esimene öö 8 toalisse hosteliruumi siseneda oli üsna ebamugav, päris täpselt ei saanud aru kuidas käituda ülejäänud kuue magava/norskava/pikutava... rändajaga, aga uni võttis vähemalt minul kiiresti võimust.
L: Saksamaal on nii, et on kahte tüüpi hosteleid - Jugendherberged ja siis erahostelid. Esimesed on suured, steriilsed, enamasti pigem linnade äärealades paiknevad magamiskohad, kuhu kogunevad suviti ööbima bensiljonid noored, keda võiks stereotüpiseerida järgmistesse kategooriatesse: puberteet, klassiekskursioon, juuksegeel ja aaria rass (üritan KAPOst lugejaid juurde saada haha vana hea). Erahostelid seevastu on lihtsalt igas mõttes lihtsalt jumala kõva teema. Alguses ma natuke kartsin suuri tube ja et äkki on dushiruumides pikad järjekorrad ja mustus, aga kõik oli lihtsalt piinlikult kena, ilus ja korras. Inimesed ei saabunud keset ööd räusates tuppa ja magada sai üli hästi. Dušid-särgid-värgid olid super ja siis nii mõnus õhkkond. Lollis homestay oli eriti hea näide (nende kodulehel on lause every nation - hallucination aww). Eriti vahva on ühine ruum, kuhu õhtul igas vanuses ja igast rahvusest inimesi koguneb ja jutustab ja sealt saab paremat inside infot kui mistahes reisiraamatust.
03.06.10
R: Vihmasaju jätkudes hommikul võtsime hostelist vihmavarju, mis enda tavapärase kuju kiiresti tugeva tuulega muutis, ning kurva toriseva Lauraga sõime kohalikus Bäckereis hommikupätsikuid. Igatahes meie hostel asus Dresdeni Neustadtis (uuslinnas, mis tegelikult on vanem kui vanalinn), kuhu on kogunenud üldiselt linna alternatiivne elajaskond ning jättis kohe meile väga hea mulje väikeste butiikide, muusikapoodide, õlleaedade ja immigrantidest odavate hiina kiirtoidurestoranidega. Pealegi on see linnaosa veel Saksamaa kõige lasterikkam, mida illustreerisid kuuelapselised pered. Dresden on üks mõnus linn, mis lõpetas mõnikord stereotüüpse mõtte Saksamaast kui õllešlaagritest, vuntsidega nahkpükstest mulletimeestest ja suurtest igavatest linnadest.
L: Mina tahan kõigile soovitada Saksamaa linna nimega Dresden. Ärge minge sinna nädalaks, aga minge paariks-kolmeks päevaks kindlasti. Dresdeniga ju juhtus see vana hea lugu,et II maailmasõjas oli see tsiviilisikutele peamiseks põgenemispaigaks, sest inimesed uskusid, et sellise ajalooga Euroopa kultuurikeskust pigem maatasa ei pommitada. Jumal tänatud, pommidega inimestel olid paremad mõtted kui ilma pommideta inimestel, ja siis linna vanem ajaloolisem ja väärtuslikum osa (Altstadt) ikkagi pommitati maatasa. Nüüdseks on suur osa sellest barokklinnaosast uuesti ülesehitatud ja turistid on selle vallutanud. Me veetsime suure osa päevast Zwingeris maalikunsti vaadates (päriselt ka me täiega tahtsime seda teha, sest kui sa õpid neid asju koolis, siis neid reaalselt näha on megaäge). Ja me nägime Tiziani ja Cranachi ja see läks meile peale. Ja siis 100 meetri kaugusel sellest suurest barokk lossikompleksist asuvad pampampampaa PANEELMAJAD JUHUI!
04.06.10
R: Pärast aastapikkust kooliõpingut oli meie suveplaani tähtsaks osaks palju värskes õhus olla, mida ka reisi jooksul sai nautida ning paar korda ka kohe terve päev ette võtta. Nii sai ka üks päev Sachischse Schweizi planeeritud ehk siis siuke mägede ala paljude jalutusradadega. Kõikidest wanderwegidest sai ka üks välja valitud, et jõuda ühest linnast teise rongijaama ilusti. Pärast päevapikkust trippimist jõudsimegi kohale ning kaarti vaadates jõudsime tõsiasjani, et olime pannud lihtsalt täpselt 90 kraadi valesti mööda metsa kuhugi ei teagi kuhu linna hoopis. Õnneks polnud nii pikk trip tagasi. Ei lõppes hästi, šmästi. Pealegi on tore trippida valesti Saksa metsades tenkude ja riidest turukoti ja väikese veepudelikesega kui vastu rändavad igas vanuses papid mammid täisvarustus matkageariga: suured saapad, seljakotid, kepid, kompassid ja piknikud. Muidu oli see trip lahe, sest mäe otsas Basteis on kena hotell ja kõik viled üliloodususes, vanad kivikindluse trepid ja sillad üle lõhede. Päev sai lõpetatud Bratwurstiga ning hiljem pika keerulise rongisõiduga, kus keset ööd ei näinud peatuste nimesid, inimesed oli närvis ja segaduses ning infosulg ajas juhtme mõlemal nii kokku, et mu reisikaaslane pakkus, et me möödusime mingi hetk juba Frankfurdist (mis asus õnneks tol hetkel ikkagi teisel pool saksamaad). Nii me jõudsimegi taaskord pärast südaööd uude võõrasse linna, sihiks üks bookitud hostel. Juba ööse jättis Weimar kohe väga kena mulje, rääkimata taaskord väga vingest hostelist, mida võiksid kadestada inimesed, kes ööbivad kahe või ühetärniliste hotellides, sest täiesti uus, puhas, kolmekordne sisehooviga ülikodune hostel toredate seinamaalingutega sai meie järgmiseks öömajaks.
L: Looduspäeva hommikul vaatasime vähe põhjalikumalt Dresden Neustadti ka. Erti vahva, seal oleks ringihängimismaterjali paariks päevaks kindlasti. Kõik oli väga indie ja tänavakunstine. Käisime muuhulgas mingis kummalises muusika-suitsetamise poes. Ehk siis poe üks pool oli täis muusikat ja plaate ja räiget suitsuhaisu, teine pool omas kõige suuremat suitsupaberi valikut, mida minu kogemustevaene silm kunagi näinud on, aga ma arvan, et see oli teadja jaoks ka hiiglaslik. Hilises keskeas müüja müüs hilises keskeas hipile tuliuue bongi ja onu lubas kohe proovima minna. Nii nunnu. Kõik majad olid värvilised ja täisjoonistatud. Valdavalt meeldis inimestele sõna võtta teemal võrdsus, vabadus, elu on lill. Meile meeldivad täpselt samad asjad, nii et me ostsime jäätist, vaatasime kuidas tänavatel on ühe täiskasvanu kohta
vähemalt 6 last, ja rääkisime päikesest ja kuust.
L: Saksamaal on nii, et on kahte tüüpi hosteleid - Jugendherberged ja siis erahostelid. Esimesed on suured, steriilsed, enamasti pigem linnade äärealades paiknevad magamiskohad, kuhu kogunevad suviti ööbima bensiljonid noored, keda võiks stereotüpiseerida järgmistesse kategooriatesse: puberteet, klassiekskursioon, juuksegeel ja aaria rass (üritan KAPOst lugejaid juurde saada haha vana hea). Erahostelid seevastu on lihtsalt igas mõttes lihtsalt jumala kõva teema. Alguses ma natuke kartsin suuri tube ja et äkki on dushiruumides pikad järjekorrad ja mustus, aga kõik oli lihtsalt piinlikult kena, ilus ja korras. Inimesed ei saabunud keset ööd räusates tuppa ja magada sai üli hästi. Dušid-särgid-värgid olid super ja siis nii mõnus õhkkond. Lollis homestay oli eriti hea näide (nende kodulehel on lause every nation - hallucination aww). Eriti vahva on ühine ruum, kuhu õhtul igas vanuses ja igast rahvusest inimesi koguneb ja jutustab ja sealt saab paremat inside infot kui mistahes reisiraamatust.
03.06.10
R: Vihmasaju jätkudes hommikul võtsime hostelist vihmavarju, mis enda tavapärase kuju kiiresti tugeva tuulega muutis, ning kurva toriseva Lauraga sõime kohalikus Bäckereis hommikupätsikuid. Igatahes meie hostel asus Dresdeni Neustadtis (uuslinnas, mis tegelikult on vanem kui vanalinn), kuhu on kogunenud üldiselt linna alternatiivne elajaskond ning jättis kohe meile väga hea mulje väikeste butiikide, muusikapoodide, õlleaedade ja immigrantidest odavate hiina kiirtoidurestoranidega. Pealegi on see linnaosa veel Saksamaa kõige lasterikkam, mida illustreerisid kuuelapselised pered. Dresden on üks mõnus linn, mis lõpetas mõnikord stereotüüpse mõtte Saksamaast kui õllešlaagritest, vuntsidega nahkpükstest mulletimeestest ja suurtest igavatest linnadest.
L: Mina tahan kõigile soovitada Saksamaa linna nimega Dresden. Ärge minge sinna nädalaks, aga minge paariks-kolmeks päevaks kindlasti. Dresdeniga ju juhtus see vana hea lugu,et II maailmasõjas oli see tsiviilisikutele peamiseks põgenemispaigaks, sest inimesed uskusid, et sellise ajalooga Euroopa kultuurikeskust pigem maatasa ei pommitada. Jumal tänatud, pommidega inimestel olid paremad mõtted kui ilma pommideta inimestel, ja siis linna vanem ajaloolisem ja väärtuslikum osa (Altstadt) ikkagi pommitati maatasa. Nüüdseks on suur osa sellest barokklinnaosast uuesti ülesehitatud ja turistid on selle vallutanud. Me veetsime suure osa päevast Zwingeris maalikunsti vaadates (päriselt ka me täiega tahtsime seda teha, sest kui sa õpid neid asju koolis, siis neid reaalselt näha on megaäge). Ja me nägime Tiziani ja Cranachi ja see läks meile peale. Ja siis 100 meetri kaugusel sellest suurest barokk lossikompleksist asuvad pampampampaa PANEELMAJAD JUHUI!
04.06.10
R: Pärast aastapikkust kooliõpingut oli meie suveplaani tähtsaks osaks palju värskes õhus olla, mida ka reisi jooksul sai nautida ning paar korda ka kohe terve päev ette võtta. Nii sai ka üks päev Sachischse Schweizi planeeritud ehk siis siuke mägede ala paljude jalutusradadega. Kõikidest wanderwegidest sai ka üks välja valitud, et jõuda ühest linnast teise rongijaama ilusti. Pärast päevapikkust trippimist jõudsimegi kohale ning kaarti vaadates jõudsime tõsiasjani, et olime pannud lihtsalt täpselt 90 kraadi valesti mööda metsa kuhugi ei teagi kuhu linna hoopis. Õnneks polnud nii pikk trip tagasi. Ei lõppes hästi, šmästi. Pealegi on tore trippida valesti Saksa metsades tenkude ja riidest turukoti ja väikese veepudelikesega kui vastu rändavad igas vanuses papid mammid täisvarustus matkageariga: suured saapad, seljakotid, kepid, kompassid ja piknikud. Muidu oli see trip lahe, sest mäe otsas Basteis on kena hotell ja kõik viled üliloodususes, vanad kivikindluse trepid ja sillad üle lõhede. Päev sai lõpetatud Bratwurstiga ning hiljem pika keerulise rongisõiduga, kus keset ööd ei näinud peatuste nimesid, inimesed oli närvis ja segaduses ning infosulg ajas juhtme mõlemal nii kokku, et mu reisikaaslane pakkus, et me möödusime mingi hetk juba Frankfurdist (mis asus õnneks tol hetkel ikkagi teisel pool saksamaad). Nii me jõudsimegi taaskord pärast südaööd uude võõrasse linna, sihiks üks bookitud hostel. Juba ööse jättis Weimar kohe väga kena mulje, rääkimata taaskord väga vingest hostelist, mida võiksid kadestada inimesed, kes ööbivad kahe või ühetärniliste hotellides, sest täiesti uus, puhas, kolmekordne sisehooviga ülikodune hostel toredate seinamaalingutega sai meie järgmiseks öömajaks.
L: Looduspäeva hommikul vaatasime vähe põhjalikumalt Dresden Neustadti ka. Erti vahva, seal oleks ringihängimismaterjali paariks päevaks kindlasti. Kõik oli väga indie ja tänavakunstine. Käisime muuhulgas mingis kummalises muusika-suitsetamise poes. Ehk siis poe üks pool oli täis muusikat ja plaate ja räiget suitsuhaisu, teine pool omas kõige suuremat suitsupaberi valikut, mida minu kogemustevaene silm kunagi näinud on, aga ma arvan, et see oli teadja jaoks ka hiiglaslik. Hilises keskeas müüja müüs hilises keskeas hipile tuliuue bongi ja onu lubas kohe proovima minna. Nii nunnu. Kõik majad olid värvilised ja täisjoonistatud. Valdavalt meeldis inimestele sõna võtta teemal võrdsus, vabadus, elu on lill. Meile meeldivad täpselt samad asjad, nii et me ostsime jäätist, vaatasime kuidas tänavatel on ühe täiskasvanu kohta
vähemalt 6 last, ja rääkisime päikesest ja kuust.
No comments:
Post a Comment