#36 Paradiis

Naturaalelu vahepala sellest, kuidas Eestimaa on ilus. Läinud nädalavahetus möödus 30 kilomeetrisel Võhandu jõe distantsil, kus tagumiku märgamist (jõe vee poolt siis) hoidis tagasi 80ndatest aastatest veekindel riie, mis ümbritses süsta. Mis oli tegelikult tore, sest neid sai lappida kummiliimi ja vanade rataste sisekummidega, edasi telkida jõe ääres võõra maa lõkkeplatsil ning lõunaks saiaga sprotti ja tomatikastmes räime süüa. Korra isegi oleks nagu olnud nostalgiline nõukaaeg, mida mul meenutada napilt pole, aga just nii napilt, et võiks nagu olla kah. Sada meetrit enne kahepäevast matka sai veel viimases kurvis kämbla pikkune kriips süsta alla tekitatud niiet hakkas veel põhja minema ja tuli viimast käeotsas võidukalt lõpuni sulistada.
Ja üleüldse teeäärsed burksi- ja bensujaamad, tee-ehitused ning ülejäänud tolmavad teed on ikkagi päris toredad, mida mööda Eestit autoga avastada. Pluss lõpuks veel esmaspäeva hommikune Tallinn - Pärnu buss, kus reisijaid oli rohkem kui kohti, temperatuur 28C sest kõik luugid olid pärani lahti ning veel talveajast soojana tunduv villane istmekate, mis andis veel viimasele higivoole lau peal hoogu takka. Väideletavalt on mu laup päris suur ka veel. Ahja tipuks veel loed Õnnepalu "Paradiisi" ja rohkem polegi tarvis üheks nädalavahetuseks, et hea annus eestimaist patriootiat rahuoluks saada. Illustratsiooniks veel eelmise suve külaskäik vanaema juurde Voorbachi 6, Tõrvamaale.