Nii on kuidas elu käib - juhatas vist minu gümnaasiumi klassijuhata üks kord tunni sisse. Pajatan vahepalaks loo sellest, kuidas siin elada. Kõigepealt elan Rotterdamis, aga see on üks omaette peatükk ja miks ma ei ela Delftis kus mu kool on kuulub ka selle peatüki alla, mis ilmub hiljem. Rotterdamis elan Middellandstraati tänaval, mis on üks päris elav piirkond üldse. Nimelt asub sel tänaval kümneid kõiksuguseid poode maailma rahvuspaablist: siin saab süüa kebabi ja sushit, osta tänavalt puuvilju ja narkootikume, kuulata politsei sireene ja vaadata aknast naljakaid inimesi. Nagu juba sujuvalt mainin ei peeta seda kanti just kõige turvalisemaks, kuid siin elades ning selles voolavas inimmassis ise viibides ei ole see küll nii ebameeldiv. Kuigi ma pean mainima, et meie tänava nurgal käib küll vilgas hõlma-alt müümine, aga niikaua kuni mina neid ei tüüta pole neil ka minu juurde asja. Tegelikult on ju Holland päris heaolu riik, kus vaesust küll näha pole. Niiet ajagu igaüks seda äri mis tahavad, peaasi, et kellegi kahe mitteläbisaajast "ärimehe" kähmlusesse vahele ei jää.
Meie korter 104A on kolmandal korrusel ning katusekorrusel. Trepid on just sellised nagu te praegu ette kujutate Hollandi treppe. Katusekorrusel on kaks suurt tuba, kus tüdrukud on. Mina elan väikeses põhjapoolses toas, kuhu mahub voodi ja väike kapp, oma koolitükid ja vaba aega veedan enamasti meie suures üldises köök-kasutamatanurk-söögituba-suurtuba ruumis, selline pikk vorst tuba suure lauaga. Pean tunnistama, et tahaks tegelt rohkem oma ruumi, seni on aga hakkama saadud. Üldkasutatav ruumi on jällegi ülearu, nii ongi meil üks osa millega ei oska me midagi peale hakata, mõnikord saab seal remontida rattaid, pidude ajal koonduvad sinna inimesed, kes ei suuda valida kas nad tahavad olla elutoa või köögi seltskonnas. Köök on väga mõnus kogu vajaliku atribuutika ja nõudega. Ning tilluke aiake ratastele on ka päris asjalik ja kindel koht siin rajoonis. Pood on 30 sekundit üle tee, niiet iga isu järgi saab joosta kohe.
Jagan kogu seda pinda kahe Kreeka tüdrukuga, kes on väga mõnusad ja asjalikud. Ajavad oma asja siin riigis ning tundub, et kogu nende enda riik on noortest tühjaks jooksnud üle Euroopa. Nii nagu polegi neil kodumaale asja, sest sõbrad on kõik kusagil siin lähistel ja käiakse üksteisel külas koguaeg. Juba mõistan seda kultuuri pisut. Kui siin käiakse ning kohaliku samakat võetakse või maitsvat halvaad valmistatakse, arutatakse muidugi Kreeka kriisi ja Merkeli külaskäigu üle. Mõlemal on poisid ka, üks elab lähedal teises linnas ja käib tööl ning nädalavahetustel viibib siin enamasti. Teine poiss võttis oma seitse asja, ratta selga ning läks Berliini tööle, stiilselt. All on meil naabrid ka, kaks itaallast, paarike, kes on naljakad. Vahepeal on kuulda nende temperamenti, nad on ikka sellised kuumaverelised. Poiss on rohkem edevam, aga asju ajab tegelikult tüdruk - sellisele järeldusele jõudsime me oma korterirahvaga. Nad on naljakad. Väga läbi ei käi, aga vahel astuvad meilt läbi. Me varastame neilt wifit.
Peod on siin teretulnud, päris toredad. Teinekord ettearvamatud, aga siiani üsna intelligentsed. Kuigi meil kõigil kolmel oli Oktoobris sünnipäev, siis arvan, et minu oma oli muidugi kõige mõnusam või siis kõige pidusem, oma osa täitis kindlasti Vana Tallinn, täidetud munad ning singirullid. + oldi lahked ja suursugused ja toodi väga häid veine, pean tunnistama, et peamiselt minu koolirahval on hea maitse. Nii hea maitse, et kõik joodi muidugi ära. Ja räägiti ka veel järgmine nädal minu peost. Alul mõned lähemad stuudioinimesed, pärast voolas veel kooli ja koolituttavate rahvast juurde. Lõppes muidugi tantsuga ning üks poiss igatahes ei jõudnud enam rattaga koju sõita ja uinus mõnusasti sohval.
Nüüd aga tuleb ametlik osa Rotterdamis elamisest. Nimelt peab igaüks oma linnas ka sisse kirjutama. Peale sisse kirjutamist saab uustulnuk omale linnanumbri ja võib end kodanikuks nimetada. Igal korteril on oma limiit inimesi, millega piiratakse, et ei tekiks immigrantide salalaagreid kuhugi pööningutele. Limiidi seab ka, kuidas korter on vormistatud, kas see on pere-elamu, tudengitekorter või üürikorter jne, mis sätestab ka maksud. Tegelikult on see korter, kus praegu viibin pere-elamu, sest päris omanik tahab seda nii hoida lähemaks tulevikuks, või siis tegelikult ikkagi vähem makse maksta. Novot, aga kogu selle taga seisab tegelikult minu elukorraldus, sest ma ei saa siia end registreerida ning seetõttu pole mul veel kohaliku pangakontot ja muid tarvilikke moodsa elu vahendeid. Ja mis kõige tähtsam, ma pean olema sisse kirjutatud, et tasuda tavaline euroopaliidu sisene koolimaks, vastasel juhul on see 6(!) korda kõrgem, ma numbreid ei hakka kirjutama. Ühesõnaga on sellele aadressile võimalik sisse kirjutada kolm inimest. Ametlikult on need "minu" tüdrukud ja üks alumine itaalia naaber. Algul arvasime tüdrukutega, et ehk leian mingi muu koha kuhu end registreerida ja siin edasi elada, kasvõi mõne tuttava juurde, aga päris korteriturg teeb oma töö ning iga tuba, mida annab vähegi üürida läheb kaubaks. Me isegi proovisime mängida ühe tüdrukuga paarikest, et linnavalitsuses sisse kirjutada, sest kunagi oli see võimalik niimoodi, aga oktoobi kuust tehti seadused täpsemaks. See oli naljakas. Nõndaks olen tegelikult koguaeg alternatiive siinsele kohale otsinud ja siis täna ametlikult tegin lepingu oma uue elukohaga mille omale leidsin, teisisõnu kolin lähema paari nädala pärast uude kohta! See veel omaette triangel mis siin majas praegu saab, sest itaallased tahavad mõlemad sisse kirjutada, aga üks neist samuti ei saa, kuigi majaomanik lubas, et kõik saab korda, pole see veel lahenenud ning nendel on seega probleeme töölepingutega. Ausalt öeldes on see majaomanik natuke kahtlane tüüp ja väga ei viitsigi jageleda sellega. Ja nii on kuidas elu käib, tegelikult olen päris rahul, sest uus koht on kena korter väga ilusas rajoonis. Jagan seda ainult ühe Hollandi poisiga, kes õpib muusikat. Ning lõuks on ka mul täitsa oma päris tuba. Aga see on ka juba omaette uus peatükk varsti kui ära kolin! Niisiis on elu täis seiklusi ja usun, et näen Hollandit tublisti rohkem kui oleksin lihtsalt Delfti ühikasse läinud - aga see kuulub ka selle peatüki alla, mis räägib Rotterdamist ja miks ma siia linna olen otsustanud jääda. Niisiis olete kindlasti põnevil juba järgmisi peatükke lugema, sest asju juhtub!
Saateks parimaid ja mitteparimad jäädvustusi praegusest elukohast:
 |
| siis kui laura külas käis |
 |
| selles majas III korrus |
 |
| siukse tüübid siis jalutavad meil siin rajoonis |
 |
| minu tuba |
 |
| siuke ratas |
 |
| lihtsalt õhtusöök |
 |
| ifiyenia sünnipäev |
 |
| ifiyenia ja patrick |
 |
| anni ja halvaa |
 |
| patrick läheb Berliini |
 |
| sünnipäeva algus |
 |
| elukorrus, proportsioonide eest annaks Soolep kerepeale |
 |
lõpuks leidsin selle EP
|
 |
| mu igapäevased leiud siitmailt |
 |
| lõpetuseks dušširuumi uks |
No comments:
Post a Comment